Lemmiklooma pildistamine I (02.01.2017)

Tekst ja fotod: Kaire Rjadnev-Meristo

Mastifite Tõuühingu juhatuse esimees,
Tiibeti Mastifite Päästeseltsi juhatuse liige
Eesti Kennelliidu liige
American Tibetan Mastiff Association liige
World Dog Press Association liige.  

Tänapäeva fotograafia on muutunud erakordselt põnevaks alaks nii professionaalidele kui ka huvilistele. Kaamerate ja objektiivide valik on lai ning igaühele leidub midagi - olgu siis sooviks pildistada ämbliku silma või midagi veidi suuremat.

Lemmikloomad moodustavad üha suurema osa meie tänapäeva elukorraldusest. Pidevalt on võimalik osaleda erinevatel sündmustel - alates iganädalaselt toimuvatest kutsikakoolidest kuni erinevate ametlike ja mitteametlike näitusteni. Aktiivsematel on võimalik osaleda agility treeningutel ning -võistlustel ja loomulikult on seda kõike väga põnev jäädvustada.

Oma lemmiku pildistamiseks pole vaja isegi mitte sündmusele minna - toreda klõpsu saab teha koduseinte vahel, oma aias või siis lihtsalt mõnes looduskaunis kohas.

Kuna loomade ja lemmikloomade pildistamine on üpris keerukas, siis tuleks alustada ehk kõige lihtsamast - istumise, lamamise ja seisupiltidest ning sealt edasi liikumispiltide juurde. Kui Sul on koolitatud koer, siis on kõige parem enne pildistamist järele mõelda, milliseid käsklusi saad eesmärgi saavutamiseks kasutada. Alati on abi pildistamisel ka pereliikmest või sõbrast.


Kaamera valik.
Kuna 2014 aastal avanes mul võimalus soetada uus kaamera, siis kaalusime kodus valikut kaua.  Eelistasime jääda Nikoni juurde, kuna ka varasem kaamera oli Nikon D7100. Eesmärgiks võimalikult hea töövahend erinevateks olukordadeks - alates arhitektuuri pildistamisest kuni agility, koeraspordi ja koerte maastikujooksudeni välja. Lõpuks sai otsustatud D4s kaamera kasuks.

Kuna kõik olulisemad koeranäitused toimuvad sisetingimustes ning need on väga erinevad, siis oli nõudeks autofookuse kiirus ja hea valgustundlikkus. Nüüd on tulnud välja ka uus Nikoni mudel D5, mis võiks vastata veelgi enam minu ootustele.


Ettevalmistused.
Pildistamine võib olla spontaanne või planeeritud tegevus. Esimese puhul ongi tulemus juhuslik - tabatud meeleolu, valgus, taust -  pildi kompositsioon, tasakaal ning kvaliteet võib olla väga erinev.

Planeeritud tegevuse puhul on tulemus ühtlasema kvaliteediga, kuid tavaliselt puudub spontaanse pildiga kaasnev värskus ja ootamatus.

Planeeritud pildistamisel tuleks varuda vahendeid koera tähelepanu püüdmiseks (mänguasjad, maiused, erinevad helid). Valida taust ja koht. Soovitatavalt puhastada koera silmad, kõrvad, käia kammiga kasukas üle - kõike seda on võimalik ka hiljem teha fototöötlusprogrammis, kuid milleks kulutada tunde pildi töötlemiseks, kui selle võiks välistada paari liigutusega?


Pildistamise kõrgus.
Pildistamiseks laskuge lemmiklooma kõrgusele. Kui ta seisab või istub, siis kükitage või põlvitage, kui lamab siis on soovitav ka ise pikali visata. Sellisel puhul saate lemmikust otsevaate ning proportsioonid jäävad pildile õigel kujul. Tihtipeale tehakse pilte nö “ülalt alla”, mis moonutab lemmiku välimust - pea on ülisuur ning keha ja käpad selle alla väikesed. Väiksemaid loomi võib tõsta kõrgemale - asetada toolile, lauale, postamendile, riiulile, eelkõige tagades, et koht oleks turvaline.


Tähelepanu saavutamine.
Kui lemmikloom lamab või seisab siis on hea kasutada tähelepanu või ilme saavutamiseks mõnda piiksuvat mänguasja või ise häält teha. Tean fotograafi, kelle mobiil on täis põnevaid helisid - alates lihtsalt haukumisest kuni möögimise-määgimiseni. Muidugi tuleb arvestada lemmiku reaktsiooniga - ebaharilikku häält kuuldes võib tal tekkida soov selle päritolu teada saada ning siis tuleb tema paigale sättimisega uuesti otsast alustada. Tähelepanu saamiseks võib hüüda ka nime (seda ei saa kasutada juhul kui näiteks koer käsitleb seda kutsena ning lahkub kohalt), krõbistatakse tsellofaani või plastikpudelit. Maius või toit sobib põhiliselt koerte puhul, aga mitte täiesti tühja kõhuga - sellisel juhul tuleb ta kindlasti sellele järele. Kasside puhul töötavad väga hästi pika kepi otsas asuvate sulgedega mänguasjad, mida on hea tähelepanu saavutamiseks liigutada. Sama võte ei pruugi töötada mitu korda ning neid tuleb vahetada kogu aeg.

Koerte ja kasside reageeringud on väga erinevad - nii isendite kui tõugude kaupa. Kuna me valime tõugusid just selle järgi, millist kaaslast endale soovime, siis on oluline arvestada tema temperamenti ning iseloomu ka pildistamisel.

Varu aega ja kannatust.
Mõnikord õnnestub hea pilt esimese klõpsuga, kuid tavaliselt on ühe hea pildi kohta mitusada kehva ja ebaõnnestunud pilti. Kui Sul on soov teha pilt istuvast või lamavast koerast, siis vali aeg kui ta on veidi väsinud - näiteks pärast jalutuskäiku. Kui soovid pildistada mängivat ja jooksvat koera, siis on parem seda teha enne jalutuskäiku.

Eraldi teema on kutsikate pildistamine. Pisikeste puhul on põhilised kolm tegevust - magamine, söömine ja mängimine. Esimene moodustab põhilise osa ajast, teise puhul on nad peidus mamma kõhu all ning kolmas kestab ehk pool tunnikest. Seega on oluline leida õige moment, et saada häid pilte. Juba veidi vanemate kutsikate liikumine on kiire ja ootamatu - sellisel puhul tuleb lasta neid ennast “välja elada ehk välja mürada” ning asuda pildistama alles siis, kui ümbrus ei koosne peadpööritava kiirusega ringitormavatest pupsikutest.

<< Tagasi