Blogi

Mitmekülgse kasutusvõimalusega D500 (22.08.2016)

 

Tekst ja fotod: Toomas-Vahur Lihtmaa

Viimased poolteist kuud on olnud minu jaoks fotograafilises mõttes põnevad. Tõenäoliselt on Nikon D500 2016. aasta esimese poole parim poolkaaderkaamera, mis tekitab soovi tema võimed proovile panna. Nii juhtuski, et esimesed 20 000 kaadrit veetis kaamera Eesti meistrivõistlustel ilu- ja  rühmvõimlemises, erinevatel kontserditel, motokrossi TOP 200 karikavõistluste III etapil, Open Trackil Audru ringrajal, Mood Performance Tants, ERKI ning Antoniuse moeetendustel. Viimasel neist tuli pildistada ka poolteist tundi lausvihmas.  Just rasketes olukordades näitab  Nikon D500 oma tõelist palet ja kaameraga saab rahulikult edasi töötada, samal ajal kui nii mõnigi teine kaamera ja objektiiv peavad vihmakindlasse kotti tagasi pugema. Kui spordi pildistamisel ja vihmavalingute all tunneb D500 end kui kala vees, siis tavareportaaži puhul jääb kaamera veidi igavlema, sest hulgaliselt potentsiaali seisab kasutult. Kaamera ergonoomika on muutunud ja minu suureks rõõmuks seekord paremuse poole. Lemmikuks on uus fookuspunkti valimise nupp, mis asetseb nüüd otse AF-ON nupu kõrval (isegi lähemal kui D5 puhul).

 Kiire elutempo hoiab mind kahjuks loodusest eemal ning kahjuks ei ole veel selles valdkonnas kaamerale väljakutseid esitanud.

Nikon D500 peamisteks uuendusteks on kiirem sarivõte (10 kaadrit sekundis), kõrgema resolutsiooniga (4K UHD) videote tegemise võimalus ja uue põlvkonna autofookussüsteem (Multi-CAM 20K). See on kaamera, mille puhul on autofookuspunktid jaotatud nii nagu peaks – üle terve kaadri. Esimene kaamera, mis võimaldas mul tänu sellele kasutada ka väga mugavat automaatse teravustamise režiimi.

Lisaks on Nikon D500-l ka hulgaliselt mugavusuuendusi. Näiteks erinevates suurustes RAW failide tegemise võimalus, taustvalgustusega nupud, puutetundlik ekraan, piltide hindamine kaameras jne. Kasutada saab kiireid SD ja XQD mälukaarte, mis on aga tavalistest “kiiretest” kaartidest kordi kallimad.

Hoolimata poolkaadersensorist on D500 bokee valgusjõuliste objektiivide kasutamisel meeldivalt pehme. Kõrgematel ISO väärtustel on D500 müratase väike ja detailsus hea. D5 näitab teralisuse osas siiski selget paremust. Nikon D5 ja Nikon D500 on loodud teineteist täiendama ning sobivad omavahel kenasti kokku. Nikon D500 on hea abimees spordi- ja loodusfotograafile. Maastiku ja portree pildistamisel on paremaks valikuks Nikon D5 ja Nikon D810.

Tänu kiirele sarivõttele, suurele mälupuhvrile ja uuele autofookussüsteemile on Nikon D500 nagu tipptasemel jalgpallur, kel on hea kiirendus, palju võhma ning täpne pallilöök.

  • © Toomas-Vahur Lihtmaa - fookuskaugus 20mm, säriaeg 1/800, ava F1,8, tundlikkus ISO 50, pildistatud kaameraga Nikon D500, objektiiviga AF-S NIKKOR 20mm f/1.8G ED.
  • © Toomas-Vahur Lihtmaa - fookuskaugus 50mm, säriaeg 1/5000, ava F1,4, tundlikkus ISO 100, pildistatud kaameraga Nikon D500, objektiiviga AF-S NIKKOR 50mm f/1.4G.
  • © Toomas-Vahur Lihtmaa - fookuskaugus 270mm, säriaeg 1/2000, ava F5,6, tundlikkus ISO 500, pildistatud kaameraga Nikon D500, objektiiviga AF-S NIKKOR 200-500mm f/5.6E ED VR.
  • © Toomas-Vahur Lihtmaa - Detail. 100% suurendus.
  • © Toomas-Vahur Lihtmaa - fookuskaugus 700mm, säriaeg 1/20, ava F10, tundlikkus ISO 100, pildistatud kaameraga Nikon D500, objektiiviga AF-S NIKKOR 200-500mm f/5.6E ED VR + AF-S telekonverter TC-14E II.
  • © Toomas-Vahur Lihtmaa - fookuskaugus 110mm, säriaeg 1/500, ava F3,5, tundlikkus ISO 6400, pildistatud kaameraga Nikon D500, objektiiviga AF-S NIKKOR 70-200mm f/2.8G ED VR II.
  • © Toomas-Vahur Lihtmaa - fookuskaugus 70mm, säriaeg 1/1000, ava F3,5, tundlikkus ISO 1250, pildistatud kaameraga Nikon D500, objektiiviga AF-S NIKKOR 70-200mm f/2.8G ED VR II.
 

 
 
 

<< Tagasi