Blogi
Vaade selle kevade kuldkingadele läbi erinevate objektiivide (08.06.2016)
Tekst ja fotod: Aivar Pihelgas
Selle aasta talv ja kevad olid ilmselt soodsad meie metsade ühele kaunimale orhideele - kuldkingale. Need paigad mida olen igal aastal ikka ja jälle külastanud suutsid sellel kevadel üllatada – sellist õiterohkust ma ei mäleta väga pika aja jooksul. Kui tavaliselt kohatakse ainsa õiega kuldkinga, siis paneb see heldinult ahhetama. Kujutate ette, kui satud metsavälule, kus on täisõites korraga sadu kuldkingasid. Lugesin kokku ühe kuldkingapuhma õite arvu. Sain 167 õit. Selles kasvukohas oli aga selliseid puhmaid kümneid. Ega õite rohkuses ei peitugi enamasti ilu, seda eriti fotol. Enamasti on üks kaunilt esitatud õis tähelepanu köitvam kui suur õitesülem. Seekord ei suutnud ma seda küllust teile näitamata jätta.
Sageli küsitakse minult millist makroobjektiivi ma soovitan lillede pildistamiseks. Ega sellele polegi ühest vastust. Juba makroobjektiivide valik on piisavalt suur, et erinevates võttesituatsioonides leida erinevaid ja sobivaid objektiive. Makroobjektiivide eripära seisnebki selles, et oleks võimalus teravustada lähedaselt distansilt ning saavutada olukord, kus me saame pildistatavat objekti kujutada kaadris võimalikult suurena. Väikeste õite pildistamisel polegi teist väljapääsu. Enamus Eestis kasvavatest orhideedest on väga väikeste õitega ning täieliku õieilu välja toomiseks ongi vaja pääseda pildistades võimalikult lähedale. Kuid kuidas suuremate õitega? Vahel on päris põnev detailidesse laskuda ja jäädvustada suurelt tolmukaid. Taimede õiteilu tuleb sageli esile siis, kui fotole on jäädvustatud ka ümbritsev keskkond. Looduslikus kasvukohas õitsev taim annab sageli lisaväärtuse loomuliku ja esteetiliselt nauditava taustana. Tegelikult soovitaksin proovida kasutada lillede pildistamiseks ka teisi objektiivide variante. Tihti kasutan ise objektiivi Nikkor 70-200mm f/2.8. Mulle meeldib nii selle objektiivi fookuses oleva objekti teravus kui fookusest väljas oleva ala pehmus. Fookuskauguse valiku võimalus ja püsiv valgusjõud on selle objektiivi kindlad plussid. Lähim teravustamiskaugus on 1,4m kuid pikema fookuskauguse puhul pole see enamasti probleemiks. Mind köidab selle objektiivi juures just see, et ma saan teravuse kaudu esile tuua taimede ilu, kuid ka taust omab piisavalt detaili ning kuigi ebateravana, annab ta vaatajale ettekujutuse ümbritsevast ruumist.
Kui soovida lisada õiteilule veelgi enam keskkonda, siis tuleb kasutada lühema fookuskaugusega objektiive. Paraku tuleb hoolikalt jälgida mis on selle objektiivi lähim teravustamisala. Nikkor 14-24mm F/2.8 lähim teravustamisala on 0,28m. Pealegi tuleb arvestada sellega, et mida laiema nurgaga te soovite pildistada, seda suurema kujutise moonutuse saate ja seda eelkõige kaadri servaalas. Eemalt pildistades jääb kasvukoht küll pildile, kuid lilled kujutatakse liialt väiksena. Pildistamiskauguse, ja ka pildistamise kõrguse kaudu saab siiski olukorda balansseerida ning tulemus võib olla siiski fotograafi ideele vastav.
