Blogi
Üldiseid nõuandeid algajale reisifotograafile (20.01.2009)
|
Fotohuvilisest reisiselli seljakott sisaldab kindlasti kaamerat ja erinevat fotovarustust. Alustamegi kõigepealt sellest - mida kaasa võtta! Reisifotograafi varustus. - Objektiivid. Objektiivide valik tuleneb suures osas fotograafi huvialast - lainurkobjektiivid sobivad maastike, arhitektuuri ja üldplaanide, teleobjektiivid detailide, inimeste ja loomade pildistamiseks. Objektiivid annavad meie fotokotile ka peamiselt ohtralt lisakilosid, seepärast on vajalik nende valimisel üsna hoolikalt teha mõttetööd. Lisakilod õlgadel ja lennukis võivad muuta reisi ebamugavaks. Reisiobjektiivideks on sobiv sageli kasutada pikema fookuskauguse vahemikuga varioobjektiive, kuid teame, et nende kujutiskvaliteet ja valgusjõud ei pruugi olla nõnda kvaliteetne kui lühema fookuskaugusvahemikuga objektiividel. Üheks universaalsemaks reisiobjektiiviks sobib näiteks kompaktne, kergekaaluline ja stabi lisaatoriga Nikkor AF-S DX VR 18-200mm F3.5-5.6G |
|
- Mäluseadmed. Pikema reisi korral tuleb läbi mõelda kuhu salvestada kogu pildimaterjal, et ei peaks mälupuudusel kaaluma osade piltide kustutamist või hoidma kokku pildifailide suuruselt näiteks pildi resolutsiooni või pakkimiskvaliteedi arvelt. Mälukaardi suurus ja nende hulk peaks olema valitud nii, et vähemalt päeva jooksul ei tuleks tegeleda mälukaardi tühjendamise ja kustutamisega. Ülisuurte mälukaartide kasutamine pole ka otstarbekas. Kuigi mälukaardid on suhteliselt töökindlad, on olemas risk kaotada suur hulk pilte ühe mälukaardi rikke tõttu. Sülearvuti kasutamine on mugav, siis on võimalik igal õhtul pildistatu salvestada, läbi vaadata ja analüüsida. Paraku on sülearvuti siiski kaalult raske, suuremõõtmeline ja ka kallis seade. Üsna sobiv on kasutada väliseid kõvakettaid, millel on integreeritud mälukaartide lugemise võimalus. Need maksavad arvutist palju vähem, on kaalult kerged ja mahult 40 - 100 GB. |
|
Kui tegemist on reisiga, kus tuleb rohkelt liikuda ka jalgsi, siis on eriti oluline, et fotokoti sisu komplekteerimisel ei pingutataks üle. Fotokoti enese pealt pole kindlasti mõtet kokku hoida. Kott peab olema õige suurusega, istuma hästi seljas, seljakoti tagakülje materjal peab hingama. Koti sisus peab olema võimalik orienteeruda kiiresti. Pildistamistuhinas ära unusta, et sinu fotovarustust võib himustada keegi halbade kavatsustega inimene. Eriti ettevaatlik tasub olla pimedatel tänavatel üksi liikudes!
Pildistamisest reisil.
Küll on igav vaadata reisipiltidega albumit: mina ja palmipuu, mina ja püramiidid, mina ja must mees ... Tegelikult on just reisifoto see kus põimuvad paljud fotograafia harud nagu maastiku-, portree-, olustikufoto jne. Oluline oleks keskenduda piirkonna eripära väljatoomisele, reisireportaažis peaks kohta jätkuma nii maastikuvaadetele, kohalike eluolule ja võimalusel püüda portreteerida kohalikke elanikke nende igapäevategevuste juures.
|
|
Just viimane pole alati lihtne ülesanne. Eduka reisi ettevalmistamine saab alguse kohalike olude tundmaõppimisest. Kliima, loodusolud, kohalike kombed ja tavad, kõik see aitab valida õiget fotovarustust ning annab ettekujutuse kuidas luua kontakti inimestega. Paljudes riikides (just islami levikualadel) on inimeste pildistamine kohalikele sageli vastuvõetamatu. Siin on hädavajalik koguda eelnevalt informatsiooni pildistamise kohta. Olen liikunud aladel, kus võimud on keelanud pildistada isegi riigilippu ja riigiasutuste fassaade. Rääkimata siis politseinike või sõjaväelaste pildistamisest tänaval. Kohaliku võimukandjaga vaidlemine pildistamise teemal on mõttetu ettevõtmine. Teine pole teema ka tavainimese pildistamisega. On viisakas küsida selleks luba ja keeldumist aktsepteerida. On ka teine võimalus - jääda distantsile, kasutada teleobjektiivi ning märkamatult sobivaid hetki tabada. Alati riskib fotograaf võimalusega, et kui teda märgatakse, siis järgneb paremal juhul sõim arusaamatus keeles, halvemal juhul lendavad sinu poole juurviljad, haisvad kalad või kivid... Aga kordumatu elamuse reisist saad ka sellisel juhul! Turismist teenivates piirkondades ole valmis, et sinult lausa lunitakse pildistamist, kuid alati tuleb pärast seda lõbu ka veidi oma rahakotti kergendada. |
|
Kaitse ja hoolda oma kaamerat. Erinevates kliimaoludes tuleb tähelepanu pöörata erinevatele ohtudele. Subtroopilises kliimavööndis võivad ohustada kaamerat ja objektiivi nii kuumus kui suur niiskus. Päris kindlasti ära aseta oma kaamerat kunagi pikaks ajaks otsese päikese kätte. Vihma korral on kasulik katta kaamera ja objektiiv spetsiaalse vihmakattega. Ära unusta ka pärast oma kaamerat kuivatamast. Märg või niiske kaamera pikka aega umbses fotokotis pole hea variant. Fotokott võiks sisaldada ka mõned pakid niiskust absorbeerivat silikageeli (silikageeli pakikese võid leida uute jalavarjude pakendist). Õhtul kuivematesse tingimustesse jõudes kindlasti võta kaamera kotist välja. Kuivades ja kõrbelistes alades on sinu kaamera suurimaks vaenlaseks tolm ja tuiskliiv. Siin soovitan kaamera alati pärast kasutamist paigutada pealt kummiga suletavasse kilekotti, sest sageli pole fotokott ja sealt kaamera väljavõtmine piisavalt mugav, ega ka tolmukindel tegevus. Eriti tähelepanelik tuleb olla objektiivi vahetamisel - üks tuulepuhang ja sinu kaamera sisemus on võrreldav tolmuimeja omaga. Kaamera sensori puhastamine on väga delikaatne teema. Ära kunagi puhu suuga õhku kaamera sisse! Kasuta selleks õhupumpa. Veel parem lase sensorit hooldada spetsialistil!
|
|
Külmas kliimas arvesta, et sooja ruumi minnes kattub kaamera hetkega veeauru või jääga. Lase kaameral aegamisi üles soojeneda suletud fotokotis. Kui on võimalik kaamera jätta kuiva jahedasse ruumi, siis pole tema tuppatoomisel üldse vajadust. Too tuppa sooja vaid kaamera akud. Tagavaraaku hoia miinuskraadidel pildistades oma põuetaskus soojas, mitte fotokotis.
Teksti ja fotode autor: Aivar Pihelgas, fotograaf ja Nikoni Fotokooli õpetaja
Registreeru koolitusele "Reis ümber maailma"