Blogi
Intervjuu Vanessa Joyga (11.01.2014)
Kui kaua Te olete fotograaf olnud ja mis on Teie uhkeim auhind/saavutus seni?
Ma olen fotograaf olnud 15 aastat, 10 neist professionaalne. Minu kõige uhkemad hetked ei ole hinnatud auhindade võitmised, vaid klientidele naeratuse suule toomine.
Mis hoiab Teie kirge fotograafia vastu üleval?
Mul on alati olnud range tööeetika, kuid minu kirg saab alguse oma klientide rõõmustamisest ja sellest hetkest, mil ma tean, et olen teinud pildi, mida minu klient hindab elu lõpuni.
Peale fotograafia, mis on teised kired Teie elus?
Minu lemmiktegevuseks on oma perega aega veeta. Me teeme päris tihti koos veini ja meile meeldib käia veine degusteerimas ning õppida seejuures veinitegemise kunsti ja teadust.
Kui Te saaksite fotograafia õpilastele anda ühe nõuande, mis parandaks nende fotograafiat, siis mis see oleks?
Ärge kunagi jätke õppimist. Kunagi ei saabu hetke, mil te arvate, et olete kõik selgeks saanud, kuid saabub hetk, mil te arvate, et enam ei ole vaja midagi õppida. Lükake see mõte kõrvale ja püüdke oma tööd aina paremaks muuta.
Nimetage kolm fotograafi või kunstnikku, kes on Teid enim mõjutanud?
Joe Bussink, kes õpetas mulle, et täiuslikkus ei seisne selles, kui täiuslik on foto; see seisneb selles, kui täiuslikult annab foto edasi emotsiooni.
Jasmine Star, kes andis mulle julguse kohtades, kus mul see puudus ja kelle ärivaistu ma alati imetlenud olen.
Sal Cincotta, kes on alati mind tagant tõuganud veelgi kõvemini töötama ja parem olema, kui ma hetkel olen.
Ennustage, kuhu fotograafia jõuab järgmise 10 aasta jooksul.
Järgmise kümne aasta jooksul näen ma fotograafiat drastiliselt arenenemas koos tehnoloogia arenguga ning klientide ootuste muutumisega. Ma loodan, et minu tööd paranevad jätkuvalt ning ma ootan huviga, kuhu digitaalajastu fotograafiakunsti viib.
Kui Te oleksite loom, siis mis loom? Vastus võib olla nii naljakas kui tõsine.
Ma oleksin oma Pekingi paleekoer Tiko! Tal on tõesti maailma parim elu. Magamine, söömine, kallistamine ja sama uuesti.
