Blogi

Jõulutulede pildistamise lühikursus (11.12.2009)

Nikon esindus, kes pani välja peaauhinna, ei saa kahjuks aidata jutukesi kirjutada, kuid on tuntud oma eesti ja vene keeles korraldatavate fotograafiakursuste poolest. Sel korral korraldati tasuta kursus kõigile neile, kes tahavad arendada oma oskuseid ning muutuda osavamaks ning loovamaks fotograafiks.

Kuigi ma olen kogenud fotograaf ja oman suurt pikaajaliste ning laiahaardeliste kursuste korraldamise praktikat, üllatas ja ehmatas mind siiski õpilaste arv – 2 rühma, kummaski 100 õpilast, seepärast valmistusin selleks kursuseks väga põhjalikult. Mitu õhtut järjest käisin fotoaparaadi, objektiivide komplekti ja statiiviga mööda lumevaese Tallinna tänavaid ja otsisin süžeesid, mis suhteliselt lühikese ajaga – 45 minutiga – saaksid efektselt edasi anda minu nõuandeid ja soovitusi hapra ilu pildistamiseks ning hiljem sobiksid 45 minuti pikkuse praktika läbiviimiseks vabas looduses. Minu ülesandeks oli teha nii, et kui hakkab lund sadama, siis peaksid minu hoolde usaldatud õpilased olema selleks täielikult valmis.

Ma olin veendunud, et väga tähtis on tutvustada õpilastele jõulutuledes särava linna foonil inimeste pildistamise võimalusi, seepärast püüdsin koos modell Tatjanaga leida ning katsetada inimese valgustamist erineva valgustuse foonil. Paljudele tähendavad jõulutuled ka lapselast, kes seisab Raekoja platsil.

Esitan ka mõned näited:

pildistamine välguga, lühike säriaeg

pildistamine välguga, pikem säriaeg

Eeltoodud fotodel on hästi näha, et isegi kui Teie objektiivi diafragma maksimaalselt avatud väärtus on f/3,5 ning kvaliteetse pildi saavutamiseks on fotoaparaadi optimaalne tundlikkus – ISO 400, võite pikema säritusaja kasutamisega muuta tagaplaani teravamaks.

pildistamine välguga, aeglaselt liikuv objekt

Eelnevad fotod näitavad, et isegi aeglaselt liikuvad heledad objektid jätavad jälje tumedale foonile ka suhteliselt pika säritusaja puhul.

pildistamine välguta

Hea kvaliteedi võib saavutada ka väga odavate objektiividega La 50/1.4 ja 50/1.8, mis annavad suurepärase tulemuse isegi siis, kui pildistatakse hilisõhtuses tänavavalgustuses. Välku, statiivi või sobivaid reflektoreid ning lisavalgustust ei ole kasutatud. Pöörake tähelepanu kaadri värvitemperatuurile – see vastab soojendava lambipirni temperatuurile, näo värvitoon harmoneerub tagaplaani värviga.

pildistamine välguga, valgebalanss - „välgu” režiim

pildistamine välguga, valgebalanss - „auto” režiim

pildistamine välguta, valgebalanss – „soojendava lambipirni“ režiim

Eelnevatel fotodel on näha, kui tähtis on omada informatsiooni valgusallikate kohta, millega on valgustatud esiplaanil asuvad objektid, et saavutada õige teravus ja värvitoon. Samuti näitavad need, kuidas diafragma väärtus mõjutab tagaplaani objektide laialivalgumist.

foto 10 foto 11 foto 12

Fotod 10, 11 ja 12 — välk on sisse lülitatud, kuid 10. fotol on valgebalanss seadistatud välgu järgi, mistõttu on tagaplaan kollaka tooniga, 11. fotol on valgebalanss seadistatud tagaplaani järgi – esiplaan on sinaka tooniga. Kui välgu puhul kasutatakse želatiini kompensatsioonifiltrit või kollaste pindade peegeldust, võib lähendada esi- ja tagaplaani värvitoone – nagu seda on tehtud 12. foto puhul.

foto 13, välguga foto 14, välguga foto 15, ilma välguta

Kiiresti liikuvate objektide puhul kasutage lühikest säritusaega, stabiilsete objektide puhul pikka, kuid võib juhtuda, et te ei vaja üldse välku.

foto 16, ilma välgu ja statiivita

foto 17, ilma välguta, statiiviga

Fotoaparaadid, millel on suuremõõtmelised kujutiseandurid, lubavad kasutada “müraprobleemideta” (nagu 16. fotol) tundlikkuse kõrgemaid väärtusi, mis aga omakorda lubab vältida lühikese säritusajaga pildistamisel ühtesulamist.

foto 18, ilma välguta, objekti jälgimine

Pika säritusajaga ning liikuvate objektide “jälgimisega” (nagu fotol 18) võib saavutada väga huvitavaid loomingulisi tulemusi.

foto 19, ilma välguta, statiivilt

foto 20, ilma väguta, statiivilt

Statiivil ja pika säritusajaga pildistamisel võib tähelepanuta jätta käte võimaliku värisemise ja seega saavutada liikuvast valgusallikast nn sabaefekti. Jälgige silmapiiri ja püüdke, et kogu kompositsioon oleks harmooniline.

foto 21, ilma välguta, statiivilt

foto 22, ilma välguta, statiivilt

Valgusallikad jätavad tumedale foonile katkematud jooned (foto 21). Tumedad objektid jätavad ereda jälje vaid sel juhul, kui need katavad valguse piisavalt pika aja jooksul ja on ise liikumatult samas asendis. Vastasel juhul valgub liikuv objekt laiali või seda ei ole üldse näha (foto 22).

Kasutatud tehnika:

Fotoaparaat: Nikon D700

Objektiivid: Nikkor 50/1,4 ja Nikkor 24-70/2,8

Välk: SB-800

Statiiv: Velbon 3-D peaga.

Digitaalsete fotode redigeerimist, teravuse muutmist või müra summutamist ei ole tehtud.

Soovitused linnatingimustes õhtuvalguses pildistamiseks:

1) Pildistades ilma välguta kollaka värvitooniga tänavavalguses, rakenda valge balansi sobivat määramist (WB): piktogrammi „soojendav lambipirn“ või temperatuuri umbes 2700К.

2) Pimedal ajal pildista maksimaalselt avatud ning maksimaalselt tundliku diafragmaga, mis ei riku kaadrit, aga ka säriajaga, mis vastab objekti liikumiskiirusele.

3) Liikumatute objektide pildistamisel kasuta statiivi!

4) Et võimalik käte värisemine ei rikuks kujutist, ei tohi säriaeg olla väiksem objektiivi allika kaugusest.

5) Kasuta alati välgu võimalusi, tee nii, et see peegelduks tagasi valgustatud siledatelt pindadelt või kasuta želatiinifiltreid.

6) Oma kunstilise eesmärgi ellu viimisel kasuta aktiivselt fotoaparaadi kõiki funktsioone: rakenda ekspositsiooni ja välgu intensiivsuse kompenseerimist, samuti ka välgu sünkroniseerimist vastavalt katiku esimesele või teisele positsioonile.

7) Kaadri komponeerimisel ära unusta kompositsiooni koostamise reegleid. Need on: kolmandikkude reegel, kuldne ristlõige, rütm, tähelepanu väärivad keskpunktid ja kogu kaadri tasakaal.

8) Soovin teile pikka meelt ja edu!

Autor: Ernest Bondarenko

<< Tagasi