Tagasivaade fotokonkursile „Aasta Pulmafoto 2008“ (05.05.2009)

Aasta Pulmafoto 2008, autor Rene Riisalu

Üheksandat aastat toimunud konkursi eesmärgiks on pulmafoto žanri propageerimine ning möödunud hooaja parimate pulmafotode väljaselgitamine. Töid hindab peažürii,  hääleõigus on ka kõigil osalejatel. Sellel aastal hinnati kokku 244 fotot 41-lt fotograafilt. Peažüriisse kuulusid Dennis Orchard (Inglismaa), Lasse Pettersson (Rootsi), Annika Archberg (Rootsi), Annika Metsla, Kaupo Kikkas, Enno Rätsep.

Järgmisest aastast muutub hindamissüsteem, rakendub ainult peažürii.

Konkursi „Aasta Pulmafoto 2008" parimaks valiti Rene Riisalu töö.

2.koht -  Diana Unt

3. koht  - Diana Unt

Parima pruudifoto autoriks oli Maret Maasalu ja parimaks pulmareportaažiks Dmitri Kotjuhi foto.

„Aasta Pulmafoto" peapreemiaks on Nikon Nordic AB poolt "Nikon D3"

Konkurssi korraldab Annilill Peoteenindus koostöös EestiFoto ning Nikoniga.

Kõigi osalenud fotodega saab tutvuda www.eestifoto.ee küljel.

Võitjaks osutus Rene Riisalu

Domina Inn hotellis toimunud konkursi olulisimale osale - võitjate valimisele järgnes ka auhinna, Nikon D3 kätteandmine Rene Riisalule. Õnnelik võitja pidi ennast tänusõnade lausumiseks koguma. „Ma mõtlen korra," palus ta pausi, et siis seletada, kuidas jõuda nii hea foto pildistamiseni.

„Arvan, et võidutöö saamiseks aitas kaasa see, et ma mõtlesin läbi, milline pilt mulle meeldib. Samuti tuli kaaluda, mis on asja mõte pulmafoto puhul. Sooviksin oma pulmast kaunist pilti ning selliseid teen ka teiste omadest. Kui asja südamega võtta, siis tuleb ka edu," rääkis Rene Riisalu. Ta kinnitas, et hea foto tegemiseks peab olema nii hea idee kui ka hea kaamera.

Nikoni Baltimaade esindaja Rene Mitt andis üle konkursi peaauhinna - kaamera Nikon D3

Fotograafid jagasid muljeid

Stuudio- ja pulmafotograaf Henry Mang Eesti Fotograafide Liidust on osalenud viimased viis aastat Aasta Pulmafoto konkursil ja tema tööd on alati jõudnud finaali. Sel aastal külastas ta üritust vaatlejana.

„Pulmafotokonkurss on vist loodusfoto kõrval ainus pikema ajaloo ja traditsiooniga konkurss," nentis Henry Mang. Tema sõnul tõuseb konkurss esile just oma meeletu arenguga nii tööde kvaliteedis kui ka osavõtvate fotograafide hulgas.

„See on Eestis üks olulisemaid fotokonkursse ja rõõm on näha ka organiseerijate püüdlusi tõsta hindamise taset  rahvusvahelise meeskonna näol. Konkurss jõuab järgmisel aastal tõelise rahvusvahelise konkursi tasemele, kui kogu hindamissüsteem läheb üle vaid kompetentsele ja erapooletule žüriile." Henry Mang ütleb, et hindamise muutmine on positiivne. Ta pooldab hindamissüsteemi muutmist.

2008. aasta konkursi kohta mainib ka fotograaf Urmas Ääro, et pole olemas kollektiivset ilumeelt. Parimad peaks selguma professionaalse žürii valikul. „Võidupildi omapära seisneb puude moodustatud mustris ja see on romantiline. Pulmapiltidel kasutatakse palju õhulisust, heledat stiili - see kõik on siin täpselt olemas. Võidupildi autor Rene Riisalu kasutabki palju niisugust stilistikat ja tema fotosid hinnatakse," väidab Eesti üks parimaid ja armastatumaid pulmafotograafe Urmas Ääro.

Juba kümneaastase kogemusega pulmapiltnik Urmas Ääro arvab, et pulmafotograafi töö pole lihtsate killast. Eestis peab ta selle ameti vanuseks kümmekonda aastat, mil hakkas toimuma spetsialiseerumine. „Pulmafoto peaks näitama põhjust, miks abiellutakse - armastust, omavahelist hellust, soojust ja hoolimist. Kui foto liigutab vaataja hinge, siis ta mulle meeldib," räägib Urmas.

Henry Mangi sõnul on pulmafotokonkurss väga oluline pulmafotograafidele, kes pingutavad igat pulma pildistades parima tulemuse nimel. „Nii mõnelgi fotograafil on suurepärase kaadri pildistamise hetkel peast läbi käinud 'jess, üks konkursi foto tuli'. Teine aga pildistabki igat pulma nii hästi, nagu sooviks, et tema pulma pildistataks, südamega. Ja nii sünnib kõrgetasemeline pulmafoto kliendile. Kaudselt on konkurss oluline ka klientidele, kes valivad enda pulma fotograafi. Konkursi ajakava ei soodusta küll jooksva aasta pulmafotograafi leidmist, kuid võimalus esitada tellimus kellelegi eelmiste aastate finalistide hulgast, on juba puhas võit," räägib Henry Mang.

Tänavuse konkursi kohta sõnas Mang, et toredaks uudiseks oli kindlasti esitatud tööde rohkus, ületades eelmise aasta koguse saja töö võrra. Osavõtjate arv oli samuti suurem.  „Kui jälgida esitatud töid, siis on selge arusaam, et tööd on mitmekesisemad ja kvaliteet tõusujoonel. Mitmed varasemad osalejad on rohkem häid fotosid esitanud ja kvaliteedi areng on märgatav," on Mang esitatud töödega rahul.

„Hea pulmafoto on romantilise mälestusega kunstiteos, mille puhul ei teki lavastuslikku küsimust. Ta võib seda olla ja ta võib seda mitte olla. Foto vaataja ei peagi seda teadma. Kahtlemata on fotograaf seda õnnelikum, kui foto on saadud ilma lavastuseta. Ei saa unustada, et hea pulmafoto hinnangul on ka teine pool, noorpaar, kes selle töö tellinud ja kelle jaoks on see eelkõige romantiline mälestus. See, kas foto lavastus seda tunnet toetab või mitte, on juba individuaalne lähenemine," räägib Henry Mang.

Rootsi fotograaf Annika Aschberg on tuntud eelkõige omanäoliste moefotode ja dokumentaalfotode kaudu. Tema agentuur Kameralink vahendab teda ja paljusid fotograafe Rootsis ja kogu maailmas. Ennast nimetab ta väga tundlikuks ja enesekriitiliseks loojaks, kellele on oluline, kuidas naisi kujutatakse fotodel ja meedias laiemalt. „Pulmafotosid pole ma teinud ning Rootsis ei ole see ala ka nii arenenud kui Eestis," kinnitab Annika Aschberg. Eesti konkursi „Aasta Pulmafoto 2008" žüriis osalemist peab Annika suureks auks ning eriliseks kogemuseks. „Minu eesmärk on püüda silmapilke. Pigem proovin pildistada hetkel, mil modell ei poseeri,vaid lihtsalt on," tutvustab ta enda stiili.

Eesti pruutide ilu ja väljapeetus vaimustas teda. „Märkan siin seda tuntud fakti, et Ida-Euroopa naised on väga kaunid, nad hoolitsevad enda eest ja püüdlevad absoluutse iluideaali poole. Pulmad aitavad realiseerida nende unistust olla „printsess üheks päevaks!" ja nad on tõelised printsessid oma valgetes kleitides. Veidi kahju on tõdeda, et täiuslikku ilu pole võimalik saavutada ja oluline on leida enda stiil. Pruudid on ka väga stiilsed," kinnitab Annika. Ühe oma lemmikuna nimetas Annika reportaaži žanris esimese koha võitnud
Dmitri Kotjuhi fotot. Veel meeldis Annikale Allar Mehiku foto tänaval suudlevast pruutpaarist.

Züriliige Kaupo Kikkas, Eestifoto stuudiost, hindab samuti antud üritust oluliseks Eesti fotomaastikul. „Usun, et pulmafotovõistlus on üheks suurimaks motivaatoriks ja arenguteguriks antud žanris. Näha, mis teised on teinud, kuidas olukordi lahendanud, mida näinud ja kuidas pilte vormistanud, on igat pildistajat mõjutav tegur, ükspuha, kas ta sellega sõnades nõustub või mitte." Kikkas nimetas, et paljudel fotograafidel on tänapäeval kodulehed ja erinevad pulmagaleriid, mis võimaldavad aastaringselt kolleegide töid jälgida. Siiski nentis ta, et vormistatud kujul, kus iga autor valib oma töödest vaid parimad pärlid, on see midagi hoopis muud. „Aasta-aastalt läheb tase aina ühtlasemaks, kui mõni aeg tagasi olid teatud fotograafid selgelt teistest üle, siis täna võib ühtlaselt tugevaid tegijaid lugeda kümnetes ja pigem saavad parima pildi valikul otsustavaks hetkeemotsioonid, kuna häid pilte on palju," sõnas Kikkas.

Nikoni esindaja žüriis oli Lars Petersson, kes viis läbi ka lühikese hariva esitluse. Enda kogemuse kohta kinnitab Petersson, et  on osalenud Rootsis pulmafoto konkurssidel ja loomulikult tegelenud ka pulmade pildistamisega. „Minu jaoks on see teema väga huvitav. Üllatab, et Eestis on väga palju häid fotograafe. Sellel konkursil saab nautida 41. Eesti parima pulmafotograafi töid ja see on väga põnev. Kaamera aitab luua kunsti, seega on hea fotograaf alati ka kunstnik," lausub Petersson. Tema jaoks on pulmafoto eelkõige isiklik mälestus.

„Minu meelest on tegemist väga hästi korraldatud ja läbiviidud üritusega. Konkursile laekunud tööd on väga kaunid, äärmiselt meeleolukad. Rootslasena on minu jaoks põnev uudis, et pulmad ja pulmade pildistamine on Eestis nii laialt levinud. Rootsis pole see nii. Meil ei hinnata pulmafotograafe nii kõrgelt kui Eestis. Võidupilt on au ja kiituse ära teeninud, tõeliselt kaunis teos," sõnas Petersson.

Ta lisas, et mõistab konkursi olulisust paljude Eesti fotograafide jaoks ning see tagab ka ürituse kõrge kvaliteedi. „Isiklikult tundub mulle, et Rootsis ei kulutata nii palju ressurssi pulmade korraldamisele ja läbiviimisele kui Eestis, teil on õnnestunud seda kaunist traditsiooni elus hoida ja samas on see väga moodne."

Tekst: Inkari Lindve

<< Tagasi