Blogi
Täiskaader-DSLR lahing: Kui head nad on? Objektiivsete laboritestide tulemused (28.02.2009)
Jah, ma tean, et need kaamerad on head. Lõppude lõpuks on nad täiskaadrikaamerad ja maksavad hunniku raha ning me eeldamegi neilt ainult kõrgekvaliteedilisi pilte. Kuid on ka erinevusi, millea nende testide tulemused välja selgitavad.
Me vaatleme Canon 1Ds Mark III ja 5D Mark II, Nikon D3, D3x ja D700 ning Sony Alpha 900. Pole ime, et need viis kaamerat said DxOMark'i kõigi senitestitud kaamerate hulgas viis kõrgeimat pildikvaliteedi hinnangut. (Ülejäänud täiskaader-DSLRd, Canon EOS 1Ds Mark II, EOS 5D ja EOS 1Ds on vanemad, kuid, välja arvatud EOS 1Ds, olid samuti selle loendi tipu lähedal.)
Mittetehnilised tegurid
Enne kui läheme testi tulemuste juurde, rääkigem lühidalt mittetehnilistest, mittemateriaalsetest teguritest.
Kaamera kuju, juhikute paigutus, püsivara erisused ning menüüelemendid ja liikumine selles - kõik see mängib osa selles, missugune neist kaameratest on teile parim. Kui te vajate superkiiret kaamerat ja ei hooli millestki muust, siis on ilmselt Nikon D700 ja D3, mis pakuvad suurimaid kiirusi, teie esimeseks ja teiseks valikuks Või vajate hulka kõrgresolutsiooniga suurendatud pilte, sellisel juhul võib olla teie esimene valik Sony või hoopis Canon.
Te võite olla juba tugevalt investeerinud Canoni või Nikoni süsteemi, mis mõjutab samuti teie ostuvalikut (kuigi teatakse paljusid profifotograafe, kes lülituvad piisavalt vastupandamatu põhjuse korral ümber).
Seejärel hind. Kas me saame eeldada, et 1000$ kaamera teeks pilte, mis suudaksid võistelda 3000$ kaameraga?
Kuna selle artikli eesmärk ei ole võrrelda kõigi kaamerate mittetehnilisi omadusi, siis on tähtis lugeda erapooletute kasutajate ülevaateid, et aru saada, kuidas kaamera käes tundub, kui lihtne või keeruline on kasutada selle juhikuid ning liikuda ja kasutada menüüelemente.
Mida mõõdeti ja mida miski tähendab
DxOMark juhib Raw kujutisel, mis on võltsimata kujutisfail, nii nagu sensor selle on tabanud põhinevaid mõõtmisi, (jpeg, võrdluseks, on juba käinud läbi mõningast töötlusest, mille hulgas võib olla teralisuse vähendaminevõi värvuskompensatsioon, enne kui te seda isegi näha saate.) Tulemuste määramiseks kasutati DxO Analyzerit, mis on saanud kaamera kujutise testimisel tööstusstandardiks. DxO viib oma teste läbi laborikeskkonnas ühesugustes tingimustes, kasutades vastavalt konstrueeritud testimärklaudu.
Et DxO pakub oma kodulehel ka tonaalsuse ulatuse, värvitundlikkuse ja värvivastavuse andmeid, vaatame me järgmisi testitulemusi:
ISO täpsus: Tegelikku mõõdetud ISO väärtust võrreldakse tootja ISO seadetega Paljastus: Ükski ISO seadetest ei olnud täpne! Kasutades seda infot, saate seada oma kaamera särikompensatsiooni ja korvata erinevuse "ametliku" ja tegeliku ISO kiiruse vahel.
Hämaruse kõrgeim ISO: Iga kaamera sensori juures testiti selle signaali ja müra suhet (SNR), et määrata, kui palju digitaalmüra (nimetatakse ka teralisuseks) tekitatakse hämaras iga ISO seade korral. "Hämaruse ISO" hinnang näitab surimat ISO väärtust, mille korral digimüra loetakse piisavalt madalaks (asjade lihtsustamiseks loetakse rahuldavaks iga SNR, mis jab alla 30dB).
Värvisügavus: Iga kaamerat testiti selle alusel, kui täpselt see suutis taasesitada Gretag Macbeth Color Checkeri kaardi 24 värvi ning tulemused on esitatud laborikaardil. Laborikaart esitab tulemused ringidena, mida tuntakse "mürahälbe ellipsitena". Need ellipsid näitavad oma suuruse ja kujuga igaüht 24 värvist ja seda, kui hästi kaamera sensor suudab neid eristada naabervärvidest. Mida suuremad on ellipsid, seda "värvipimedam" kaamera on (see võib reaalelus tulla ette värvide triiphäiringuna). Väiksemad ellipsid tähendavad, et kaamera salvestab värve usaldusväärsemalt.
Dünaamiline ulatus: Üks suuri etteheiteid digitaalfotograafiale on see, et digisensoritel on väiksem säriulatus ehk dünaamiline ulatus, kui filmil. See on tähtis, kui tahate ühe võttega haarata laia heleduste intervalli alates eredatest kuni varjus olevate detailideni. DxO on teinud kindlaks, et vajalik on säriulatus vähemalt 9 punkti ja alla 9 punkti annab vastuvõtmatu tulemuse. 11 või enam punkti võistleb fotofilmiga. Dünaamiline ulatus muutub, kui ISO on seadistatud, seega soovime me näidata mitte iga kaamera optimaalset dünaamilist ulatust, vaid ka kohta, milles selle dünaamiline ulatus langeb alla 9 punkti.
Testi tulemused
Märkus: Kõigi testide tulemuste ja graafika eest tänu DxOMark.com-ile. Kasutatud loaga.
 | Canon 5D Mark II Mõõdud: 152x113,5x75 mm Väljalaskekuupäev: 17.09.2008 |
ISO täpsus:
5D Mark II tegelik, mõõdetud ISO oli pidevalt umbes ½ punkti madalam, kui kaamera ISO seadistus näitas. ISO 100 mõõdeti olevat ISO 73, ISO 200 oli ISO 143, ISO 400 oli 285, and ISO 800 mõõdeti olevat 564, ja nii edasi. Kõrgeim saavutatav ISO, 25600 mõõdeti olevat ISO 15110.
Hämaruse kõrgeima ISO jõudlus:
Mõõtes 5D Mark II signaali ja müra suhet 18% keskmise halli tasemel, oli kaamera kõrgeim ISO, mille korral pildikvaliteet loeti olema piisavalt väikese müratasemega, oli ISO 815. See tähendab, et võib pildistada kuni ISO 1600ni (kaamera seaded) ja saada häid tulemusi. Kokkuvõttes oli kaamera signaali ja müra suhe suurepärane vahemikus ISO 100-400 ja väga hea kuni ISO 1600ni. Nagu oli arvata, tekitas suurim ISO ka kõige suurema müra.
Värvisügavus:
5D Mark II vävisügavuseks mõõdeti 1-25 skaalal 23,7, suurepärane tulemus. Laborikaart (lisatud) näitab väga väikesi mürahälbe ellipseid, mis näitab, et kaamera haarab päevavalguse värve väga täpselt praktiliselt ilma „värvipimeduseta"
Dünaamiline ulatus:
5D Mark II parim dünaamiline ulatus on 11,9 punkti, pildistades ISO 100ga. Vahemikus ISO 100-400 jääb dünaamiline ulatus üsna püsivaks, kuid edasi langeb dramaatiliselt alates ISO 800st. Eriti suurtel kiirustel langeb see alla 8 punkti ning ISO 25600 juures on see umbes 5,5 punkti. Kitsaimaks vastuvõetavaks dünaamiliseks ulatuseks arvestatakse 9-punktilist ulatust.
 | Canon 1Ds Mark III Mõõtmed: 156 x 159,6 x 79,9 mm Väljalaskekuupäev: 17.09.2008 |
ISO täpsus:
Nagu sõsarkaameral 5D Mark II, on ka Canon 1Ds Mark III ISO täpsus sarnane, tegelik ISO on pidevalt umbes pool punkti madalam, kui kaamera näidatav. ISO 100 mõõdeti tegelikult olevat 73. ISO 200 oli 144, ISO 400 oli 285, ISO 800 oli 578, ISO 1600 oli 1171 ja ISO 3200 oli ISO 2166.
Kõrgeim ISO jõudlus hämaras:
Mõõtes 1D Mark III signaali ja müra suhet 18% keskmise halli tasemel, oli kaamera kõrgeim ISO, mille korral pildikvaliteet loeti olema piisavalt väikese müratasemega, oli ISO 1663, mis tähendab, et pildikvaliteet jääb heaks kuni ISO 1600ni. Signaali ja müra suhe algab ISO 100 kohalt (tegelik 73) väärtusega 38,5dB ning langeb ühtlaselt kogu tundlikkuse skaala ulatuses. The best image quality was at ISO 100-400.
Värvisügavuse VÕITJA!
1Ds Mark III' värvisügavus on 24 25st - parim tulemus kõigi DxOLabs poolt testitud täiskaaderkaamerate hulgas. See kaamera on võimeline eristama kõiki laborikaardil toodud värve (näidatud ISO 100 korral ja heleduse väärtusel 30) praktiliselt ilma „värvipimeduseta".
Dünaamiline ulatus:
1Ds Mark III parim dünaamiline ulatus on 12 punkti ISO 100 korral ja jääb üle 9 punkti kuni ISO 1600ni ning vajub ainult kergelt, 8.2 punktini, ISO 3200 korral.
 | Nikon D3 Mõõtmed: 159,5 x 157x 87,5 mm Väljalaskekuupäev: 23.08.2007 |
ISO täpsus:
Nikon D3 ISO ulatus algab 200st, tegelik ISOd olid päris lähedal - umbes 1/3 punkti väiksemad, kui näidatud väärtus. ISO 100 mõõdeti tegelikult olevat 161, ISO 400 oli 326 ja ISO 800 oli 635. Need numbrid jäid vastavateks kuni ISO 25600ni, mil ISOks mõõdeti 16134. See on küllaltki kiire.
Kõrgeim ISO jõudlus hämaras:
D3 suurimaks ISO väärtuseks, mille juures digitaalmüra oli rahuldav, mõõdeti ISO 2290, mis tähendab praktiliseks kasutamiseks ISO 1600. Kuid et ISO 3200 on tegelikult 2512 (mis on üsna lähedal), võite te saada päris mõistlikke tulemusi ka sellel kiirusel (eriti kui kasutate müravähendustarkvara). Signaali ja müra suhe jääb allapoole 30dB kuni ISO 1600ni, kuid oli vastuvõetamatu (umbes 24 dB) ISO väärtusel 6400.
Värvisügavus:
D3 värvisügavus on muöjetavaldav. Mürahälbe ellipsid laborikaardil (lisatud) näitavad, et kaamera on võimeline truult haarama kõige laiemat võimalikku värvide ulatust. Tema värvisügavuse indeks 23,5 viib ta kõigi praegu turul olevate kaamerate tipu lähedale sellel pildikvaliteedi alal.
Dünaamiline ulatus: 
D3 dünaamiline ulatus, 12,2 15st on suurepärane ja seda võib kõrvutada mõlema Canoni DSLRga. Siiski, olles väga hea ISO vahemikus 200-800, hakkab ta kiiremini kukkuma ISO 1600 juures ja langeb alla 9-punktise miinimumi ISO 6400 korral. Ikkagi on muljetavaldav saada ISO 3200 juures säriulatuseks 9 punkti.
 | Nikon D3x Mõõtmed: 159,5 x 157x 87,5 mm Väljalaskekuupäev: 1.12.2008 |
ISO täpsus:
Nikon D3x ISO ulatus algab 100st, kuid seda saab laiendada alla 50ni, kuid seda tuleb teha pärast pildistamist, sest tegelik tundlikkus ISO 50-78 korral andis sama väärtuse kui ISO 100 korral. Vahemikus ISO 200kuni 1600 oli mõõdetud ISO umbes ¼ punkti võrra madalam, kui tootja ISO ISO 200 korral oli see 170; 400 oli 337; 800 oli 674 ning 1600 oli tegelikult 1369. Mõõdetud ISO jäi ISO 3200 ja 6400 korral1/3 punkti sisse.
Kõrgeim ISO jõudlus hämaras:
D3x kõrgeimaks ISOks, mille juures digimüra on vastuvõetav, mõõdeti ISO 674 (tootja ISO 800), mis on umbes punkti võrra vähemefektiivne, kui ta eelkäijal D3 (vaata ülalpool).
Värvisügavus:
Nagu D3, on ka D3x värvisügavus muljetäratav ja nende kahe kaamera laborikaardid on peaaegu identsed. Mürahälbe ellipsid laborikaardil (lisatud) näitavad, et kaamera on võimeline truult haarama kõige laiemat võimalikku värvide ulatust. Selle värvisügavuse indeks 24,7 teeb tast ühe kõige värvitruuma saadaolevaist kaameraist.
Dünaamiline ulatus:
D3 väljapaistev dünaamiline ulatus, 13,7 15st, on parim dünaamiline ulatus praegu turulolevate DSLRde hulgas. Nagu te diagrammilt näete, halveneb ulatus ühtlaselt kogu ISO väärtuste ulatuses, kuid jääb piisavalt vastuvõetavaks, üle 9 kuni ISO 1600ni.
 | Nikon D700 Mõõtmed: 147x123x77 mm Väljalaskekuupäev: 1.07.2008 |
ISO täpsus:
Nagu D3 puhul, on ka Nikon D700 tegeliku ISO väärtused praktiliselt kõigi valitud kiiruste korral 1/3 punkti piires, kuid kui jõuda ISO tippväärtusteni, langevad tundlikkuse tegelikud väärtused tugevasti. ISO 200 korral mõõdeti D3 tegelikuls ISO tundlikkuseks 162, ISO 400 korral oli see 327, ISO 800l oli 651 ning ISO 1600 korral 1277. ISO väärtusel 25000 oli see siiski "ainult" 14085.
Hämaruse kõrgeima ISO jõudluse VÕITJA!
Kõrgeim ISO, mille korral D700 andis vastuvõetavalt madala digimüra, on 2303 (lähim seade: ISO 1600), kõrgeim väärtus kõigist testitud kaameratest. Sellel kiirusel on signaali ja müra suhe umbes 30dB. Polnud üllatus, et parim tulemus oli ISO 200 korral, mil signaali ja müra suhe oli 39,4.
Värvisügavus:
Värvisügavuse indeksiga 23,5 25st on D700 võime haarata kõiki värve praktiliselt identne sellega, mida pakkus D3, seega on ta värvisügavus muljetavaldav. Imepisikesed mürahälbe ellipsid laborikaardil näitavad, et D700 suudab selgelt eristada eriti laia värvivariatsioonide hulka.
Dünaamiline ulatus:
D700 12,2-punktiline dünaamiline ulatus on üks kõrgemaid ja see jääb üle 11 kuni ISO 800ni. ISO 1600 korral alaneb see 10,2 punktini ja jääb 3200 juures ikka veel 9,1 punktiga vastuvõetavaks. Sellest kõrgematel kiirustel kukub dünaamiline ulatus kiiresti.
 | Sony Alpha 900 Mõõtmed: 157 x 117 x 82 mm Väljalaskekuupäev: 9.09.2008 |
ISO täpsus:
Sony Alpha 900 tegelik ISO tundlikkus on kogu ulatuses 1/3 punkti väiksem, kui ISO näidikul-ühe tähelepanuväärse erinevusega. ISO väärtusel 100 on tegelikult mõõdetud ISO 119, 1/5 punkti üleülevalgustust! ISO 200 korral on mõõdetud kiirus 151, ISO 400 juures on see 303 ning jääb statistiliselt vastavaks kuni maksimaalse väärtuseni ISO 6400.
Kõrgeim ISO jõudlus hämaras:
Kõrgeim ISO, milega Alpha 900 tegi vastuvõetavalt väikese teralisusega pilte, oli ISO 1431, mis töös teeb kõrgeimaks vastuvõetavaks seadeks ISO 800, kuigi on võimalik, et müravähendustarkvara kasutades võite te selle viia ka ISO 1600ni. Alpha 900 kõrgeim ISO jõudlus hämaras oli sarnane neli aastat vana Canon EOS 1D Mark II omaga ning oli madalam teiste selle võrdlusgrupi kaamerate omast.
Värvisügavus:
Alpha 900 värvisügavusindeks 23,7 on üks parimaid tulemusi DSLRde hulgas ja võrreldav kõigi selle loo tarbeks testitud kaamerate omega. Mürahälbe ellipsid laborikaardil (lisatud) näitavad, et kaamera on võimeline eristama kõige peaaegu kõike värve praktiliselt ilma „värvipimeduseta"
Dünaamiline ulatus: 
Alpha 12,3 punktiline dünaamiline ulatus ISO 100 korral on digitaalsete täiskaadri-SLRde hulgas kõige laiem, kuid see langeb pidevalt ISO väärtuse suurenedes ning kukub alla 9 punkti (mis on piir vastuvõetava ja vastuvõetamatu pildikvaliteedi vahel) ISO 1600 korral.
Autor: Mason Resnick, Adorama AIRC Õppekeskuse toimetaja
www.adorama.com