Autoralli (28.02.2009)

Zigismunds Zālmanis

Iga minut vuhiseb mööda masinaid - läbi vaateotsija vaadates tundub, et valguse kiirusega - ja teie kehas voolab adrenaliin. Parim strateegia on püüda ühte ja sama kaadrit iga teine sekund, kuni lõpuks just teile vajaliku tulemuse saate. Ralliprogrammides on kiiruskatsete kirjeldused, kust leiab informatsiooni huvitavamatest kohtadest trassil: trampliinid, järsud kurvid, ohtlikud kohad. Soovitan selle abivahendiga tutvuda ja minna kohta, mis tundub teile piltide tegemiseks kõige sobivam. See on nagu õngitsemine: võib juhtuda hea kaader, aga võite jääda ka tühjade kätega. Vaja on kannatust: teie kaader tuleb kas varem või hiljem, aga see tuleb kindlasti, mida võin öelda oma kogemusest. Pildistan rallit juba 20 aastat. Olen pildistanud rallil nii Lätis kui ka suurtel maailmatasemel WRC rallidel. Nagu juba mainisin, on WRC rallidel spetsiaalsed akrediteeringud. Ühel aastal mul seda aga ei olnud, niisiis elasin sisse pealtvaataja rolli ja pildistasin. Välja tuli palju häid pilte. Situatsioon nõudis teistsugust lähenemist: rohkem tuli kaasa foonil olevat loodust, inimesi jne. Autorallit pildistades on kõige tähtsam olla väga ettevaatlik, sest trassil lendavad autod väga suure kiirusega, eriti trampliinide taga, kus auto maandub. Ei ole soovitav seista trassi ääres ega joosta üle trassi, sest need on ohtlikud kohad. Teie tähelepanu on suunatud fotoaparaadile ja kõrvaliste asjade märkamine väheneb, sellepärast on tähelepanu üks olulisemaid faktoreid autoralli pildistamisel.

 Õiged vahendid.

Motospordi pildistamine on küllaltki spetsiifiline tegevus, kuid sellele vaatamata on vajalik vaid üsna piiratud pildistamiskomplekt. Kiire objektiiv minimaalse avaga f/2.8 ei ole oluline, seepärast ärge ärrituge, kui teie lai ava avaneb ainult kuni f/5.6. Kõrgema ISOga - Nikoni  kaameratel D300, D700 ja D3 on lubatud kasutada väga suurt ISO diapasooni - ja hea panoraamvõttega võib foon ideaalselt sulanduda, et mitte midagi ei juhiks tähelepanu kõrvale.

Mida pikem on objektiiv, seda lähedamale võite soovitud kohale saada, tekitades pilte, mis täidavad terve kaadri võimsa elamusega. Mina kasutan autorallil Nikkor 300 mm 2,8 objektiivi ja Nikkor suumi 70-200 mm 2,8.

Esimene on selleks, et saada kaadrit täitev autopilt. Teise suumiga objektiiviga saab laiema pildi, et masina taustal oleks näha ka midagi enamat, näiteks inimeste hulk või mõni ilus loodusvaade, mis kirjeldaks selle ralli toimumiskohta. Et pika fookusega objektiivi oleks kergem hoida, kasutan monopoodi: see on statiiv ühel jalal. Pika objektiiviga kaamerat on peaaegu võimatu käes hoida - hoida ju võiks, aga käed väsivad ja see pole enam pildistamine. Monopood on eriti oluline amatöörile. Isiklikult töötan Manfrotto monopoodiga.

Manfrotto 681B statiiv sobib ideaalselt autospordiga. See on kerge, vastupidav, stabiilne ja piisavalt kõrge - üle kuue jala -, et töötades poleks vaja kummardada. Kasutades statiivi panoraam- ja üldvõtetel, aitab see vähendada aparaadi liikumist ning lubab kasutada aeglasemat katiku sulgemiskiirust ja nagu mainitud, vähendada koormust kätele ja õlgadele.

Päev trassil nõuab vastupidavaid jalanõusid ja ilmastikule vastavat riietust - teil on endal kergem ja see motiveerib teid pildistama.

Tänu usaldusväärsele Manfrotto 681B statiivile toob suurepärane 1/125 sek. panoraamvõte auto esiplaanile.

Seadistamine autoralliks

Eesmärgiks on püüda liikumist, seepärast ei kasutata pildistamist manuaalekspositsiooniga ja ühe kaadri kaupa: ei ole aega lülitada millisekundi jooksul ümber valgelt autolt mustale.

Fokuseerimise režiim. Manuaalfookuse kasutamiseks on parem leida mingi punkt trassil, kus autod liiguvad sama joont mööda igal ringil. Püüdke autod kaadrisse, kui nad mööda sõidavad, teades, et iga kaader tuleb terav.

Liikumise režiim. Kui teie aparaat seda lubab, seadke ta katkematule (Continuous) režiimile ja valige suur kiirus (High Speed), siis saate jälgida kõige kiiremat liikumist. Kolme kaadri seeria suurendab teie väljavaateid.

AF Servo. Katkematu autofookuse režiim on suurepärane, kui liikumine toimub kaamerale lähenedes. Vajutage nupp poolenisti alla, jälgige autot ja hetkel, kui see täidab kaadri, vajutage nupp lõpuni.

Ekspositsiooni režiim. Kui soovite oma piltides täielikku liikumise ja kiiruse kontrolli, valige katiku prioriteedirežiim enne ava laiuse ja ruumisügavuse määramist.

Fookuspunkt. Kasutage alati keskmist autofookuse punkti: nii teate kiiresti pildistades, et koostate kompositsiooni. Jätke kaadris koht kompositsiooni täiendamiseks digitaalses laboratooriumis.

Andmete formaat. Kui teie aparaadil on korralik reserv ja teil on mälus palju ruumi (päeva jooksul trassil võite rahulikult pildistada kuni 700 kaadrit), pildistage RAW formaadis. Vastasel juhul valige kõrge kvaliteediga JPEG.

 Ruum ümber auto, et vaatamata auto kiirusele jätaks ta mingi mulje.

Panoraami kuldreeglid.

Eduka panoraamvõtte aluseks on laitmatu tehnika. Statiivi kasutamise peen kunst ei ole nii raske ja piiritletud, kui see esmakordsel kasutamisel tundub. Häirimatu panoraami tegemine algab õige asendiga: jalad mugavalt laiali, keha pööratud pildistamise suunas. Pöörake keha ühtlaselt kaasa panoraami alguspunktist kuni kohani, kus te vajutate nuppu, ja jätkake liikumist. Mitte ühelgi hetkel ei tohi aga liikuda teie jalad. Kui nii ikkagi juhtub, tuleb välja katkenud liikumine ja kaader on rikutud.

Fokusseerige kaader ja minge autoga kaasa tükk maad enne teie valitud kohta, kasutades vaateotsijat. Otsustaval momendil vajutage nuppu, et sulgeda katik. Pärast nupule vajutamist jälgige ühtlaselt auto liikumist kaadrist välja. Töötage mitmekaadrilises režiimis. Nende kaadrite hulgast on kergem ideaalne välja valida.

Alustades panoraamvõtet õiges asendis jalgade ja pööratud kehaga, kindlustate selle, et panoraamvõtte ajal oleks teil kuni nupule vajutamiseni mugav olla.

Hetkel, mil vajutate katikut, on teil vaja olla kõige mugavamas ja loomulikumas asendis. Enne panoraamvõtet alustage selle asendiga.

Kaasa jälgimine ka pärast nupule vajutamist on oluline, sest see moodustab osa tervest liikumisest. Teil on vaja lõpetada nupule vajutamine kogu keha liikumisega.

Sündmuste pildistamine nende järgnevuses. Kõige rohkem meeldivad fotograafidele päevad, kus juhtuvad kokkupõrked (kus keegi kannatada ei saa).

Fokusseerimise režiim - „Continuous Servo". Siin sõltub kõik õnnest, reaktsioonist ja kiirusest. Peab püüdma hoida autot kaadriotsijas, et see oleks võimaluse korral tervikuna kaadris.

 Selgelt on näha sõitja nägu ja auto sisemus.

10 peamist nõuannet.
Zigismundi parimad nõuanded aitavad teil kiiresti autospordi eksperdiks saada.

1. Rattad. Otsige hoolikalt järske ja kiireid kurve, kus rattad tõusevad maast lahti. Et peatada hetk, mis ei allu gravitatsioonile, kasutage suurt katikukiirust - 1/1000 sek.

2. Teadvustamine. Tunnetage tegevust. Kaadrisse püütud kurvist väljuv või juhitamatu auto loob alati kangestatud liikumise pildi.

3. Pildistamise nurk. Kui on võimalik, pildistage erinevate nurkade alt. Sel moel teete standardse panoraamkaadri elavamaks ja lisate sellele dünaamilisust.

4. Redigeerimine. Et mulje oleks parem, redigeerige pilti digitaalses laboratooriumis. Lõigake ääred, tooge esile kontrastid, parandage küllastust - see viib pildi kõrgemale tasemele.

5. Üksildane. Pildistage trassil üksikut autot, millest võib tulla päeva kõige esteetilisem ja artistlikum kaader.

6. Detailid. Suumige lähemale ja püüdke mõned kaadrid väikeste detailidega, näiteks värviliste, pöörlevate ratastega või sõitjatega, kes valmistuvad võistlema.

7. Maitse. Pildistage päeva lugu ja pöörake kaamera kursilt ära: nii saate suurepäraseid võistluspäeva pilte. Teie portfellile tuleb see kasuks.

8. Foon. Vältige kirjusid ja kaootilisi foone, sest need tõmbavad pilgu endale. Liikuge kohale, kus foonil pole palju reklaami või pildistage natuke kõrgemalt positsioonilt. Neutraalseks fooniks sobivad muru või trassi kate.

9. Suund. Et mulje oleks avaram, püüdke autosid pildistada siis, kui nad lähenevad aparaadile, või tehke objektiiviga panoraamvõte autode liikumisega paralleelselt.

10. Agressiivsus. Püüdke kinni auto agressiivsus hetkel, kui see suure kiirusega kurvi siseneb ning auto üldine positsioon sellega muutub.

Tekst ja fotod: Zigismunds Zālmanis 

<< Tagasi